Podcast Episode Details

Healing in Tallinn: Siblings' Journey Through Grief

---

---

Fluent Fiction - Estonian: Healing in Tallinn: Siblings' Journey Through Grief
Find the full episode transcript, vocabulary words, and more:
fluentfiction.com/et/episode/2025-11-23-08-38-20-et

Story Transcript:

Et: Ema lahkumine oli muutnud nende elu.
En: The departure of their mother had changed their lives.

Et: Maarika, Kaspar ja Liina sammusid vaikselt läbi Tallinna Botaanikaaia.
En: Maarika, Kaspar, and Liina walked quietly through the Tallinna Botaanikaaed.

Et: Sügis oli toonud lehed kuldseks ja oranžiks.
En: Autumn had turned the leaves golden and orange.

Et: Maarika otsustas, et täna on päev, mil nad räägivad.
En: Maarika decided that today would be the day they talk.

Et: Ta tundis vastutust.
En: She felt responsible.

Et: Ta soovis olla tugev, kuid teadis, et ei saa seda üksi teha.
En: She wanted to be strong, but she knew she couldn't do it alone.

Et: "Nii ilus koht," ütles Liina, naeratades, kuid Kaspar ei vastanud.
En: "Such a beautiful place," said Liina, smiling, but Kaspar didn't respond.

Et: Tema vaikimine oli kõnekas.
En: His silence was telling.

Et: Maarika teadis, et Kaspar kannatas.
En: Maarika knew that Kaspar was suffering.

Et: Kuid ta teadis ka, et ta ei saa sundida venda avama oma südant.
En: But she also knew she couldn't force her brother to open his heart.

Et: Ta pidi leidma viisi, kuidas vestlust alustada.
En: She had to find a way to start the conversation.

Et: Läheduses olev järv helkis sügispäikeses.
En: The nearby lake glimmered in the autumn sun.

Et: Maarika peatus ja pöördus teiste poole.
En: Maarika stopped and turned to the others.

Et: "Kas mäletate, kuidas me siia koos emaga tulime?
En: "Do you remember how we came here with mom?

Et: Ta armastas seda aeda."
En: She loved this garden."

Et: Kaspar pööras pilgu järvele, meenutades minevikku.
En: Kaspar turned his gaze to the lake, reminiscing about the past.

Et: "Ja kuidas ta alati naeris, kui lehti tuule käes tiirlemas nägi."
En: "And how she always laughed when she saw the leaves swirling in the wind."

Et: Liina tundis, et on õige hetk.
En: Liina felt it was the right moment.

Et: "Viskan tüki leiba!"
En: "I'll throw a piece of bread!"

Et: hüüdis Liina ja viskas leivatüki järve, meenutades vanu aegu, kui nad veel toitsid kalu.
En: exclaimed Liina and tossed a piece of bread into the lake, recalling the old times when they used to feed the fish.

Et: See lihtne tegevus tõi korraks naeratuse nende nägudele.
En: This simple action brought a brief smile to their faces.

Et: Kuid liikus ka valu.
En: But there was also pain.

Et: "Kuidas sa saad nii rõõmus olla?"
En: "How can you be so cheerful?"

Et: küsis Kaspar Liina käest, kuuldes süüdistust enda hääles.
En: asked Kaspar, hearing the accusation in his voice.

Et: "Mina ei suuda."
En: "I can't."

Et: Liina keskendus vennale, püüdes mõista.
En: Liina focused on her brother, trying to understand.

Et: Maarika astus Kaspari kõrvale.
En: Maarika stood beside Kaspar.

Et: "Me kõik leiname erinevalt.
En: "We all mourn differently.

Et: Aga me peame tunnistama oma tundeid, Kaspar."
En: But we must acknowledge our feelings, Kaspar."

Et: Kaspar tundis lõpuks turvatunnet.
En: Kaspar finally felt secure.

Et: Tema kaitse murenema ning pisarad voolasid vabalt.
En: His defenses crumbled, and tears flowed freely.

Et: "Tunnen süüd, et ei olnud tema juures, kui teda vajat

---

Published on 3 weeks, 1 day ago