Podcast Episode Details
Back to Podcast Episodes:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/OufvxC06GRmalHacQ3L5ZqekVRjaCYvo2oqOmfmH.png)
Neeme Näripä «Erinnüsed ihkavad juua ematapja verd: demokraatia ja vägivald Vanas Kreekas»
15. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Neeme Näripä, kes räägib "Eumeniidide" näitel demokraatiast ja vägivallast Vanas Kreekas. Aischylose tragöödias „Eumeniidid” jälitavad kätemaksujumalannad erinnüsed Orestest ning tahavad ta verd juua. Orestes on tapnud oma ema Klytaimestra kättemaksuks oma isa Agamemnoni mõrva eest. Jumalanna Athena korraldab Ateena akropoli kõrval Areopaagi kaljul kohtuistungi, kus süüdistajateks on erinnüsed ning kaitsjaks Orestes ning teda esindav Apollon. Kuna Orestes oma ematappu ei eita, ei jää Apollonil muud üle kui tõestada, et ema tapmine on väiksem kuritegu kui abikaasa mõrv, mille pani toime Klytaimestra. Tema argumendiks on, et ema on vaid loote toitja, mitte sigitaja ja lapsevanem (658–9: οὐκ ἔστι μήτηρ ἡ κεκλημένη τέκνου / τοκεύς, τροφὸς δὲ κύματος νεοσπόρου). Sarnase loodusteadusliku vaate on Aristoteles omistanud presokraatik Anaxagorasele, kuid ilmselt polnud see siiski päris üldtunnustatud seisukoht Vanas Kreekas, vaid üks spekulatiivseid teooriaid. Orestese ja Apolloni kaitsekõned pole üldse väga veenvad, ent nad siiski võidavad, sest neid jääb uskuma ilma emata sündinud Athena. Loengus uuritakse Apolloni ja Orestese argumentatsiooni ning viiteid vägivallale ning naistegelaste sümboolset seotust aristokraatiaga. Näidendi alguses on Püütia rõhutanud, et Apollon päris oraakli ilma vägivallata oma vanaemalt Phoibelt. Alati on veidi kahtlane, kui peetakse vajalikuks välja tuua, et miski toimus ilma vägivallata – nii ka antud juhul pidi Apollon teiste müüdiversioonide järgi oraakli endale saamiseks tapma kellegi naissoost mütoloogilise tegelase (Pythoni, Gaia või oma vanatädi Themise). Tragöödia „Eumeniidid” kujutab endast muu hulgas mütoloogilist põhjendust Ephialtese demokraatlikele reformidele, mis piiras Areopaagil reaalselt kogunenud aristokraatliku nõukogu poliitilist otsustusõigust, nii et tema funktsiooniks jäi ainult mõrvade üle kohut mõista. Lisaks demokraatlikele reformidele näib Aischylose tragöödia „Eumeniidid” mütoloogiliselt uudselt põhjendavat ka vaadet sugudele. Nende näiliselt demokraatlike ja juriidiliselt korrektsete protsesside taga paistab peituvat vägivald, sest on võimalik kahtluse alla seada, kas Apollon ka publiku päriselt ära veenis.
Published on 4 weeks, 2 days ago