Episode Details

Noor, alles kujunemisjärgus kristlus, mis oli hakanud levima Kreeka-Rooma maailmas juba 1. sajandi keskpaiku, oli 1. sajandi lõpuks muutunud usundiks, mille järgijaskonna enamuse moodustasid inimesed, kellel oli mitte juudi, vaid Kreeka-Rooma kultuuritaust. Samal ajal oli ristiusu õiguslik staatus Rooma keisririigis ebakindel ning ristiusu vastu esitati süüdistusi amoraalsuses ja ebalojaalsuses riigile. Et neid süüdistusi tõrjuda, hakkasid 2. sajandi teoloogid kirjutama apoloogiaid, milles nad püüdsid kummutada ristiusu vastu esitatud süüdistusi ning kujutada kristlasi kõrge moraaliga ja poliitiliselt lojaalsete riigialamatena. Et selgitada oma kaasaegsetele ristiusu õpetuse sisu, kasutasid apoloogiate autorid ehk apologeedid veelgi rohkem Kreeka filosoofia mõisteid ja ideid, kui seda oli teinud Paulus. Eriti palju kasutasid nad stoast ja keskmisest platonismist laenatud mõisteid ja kontseptsioone. Käesolevas loengus näidatakse, kuidas kristlikud apologeedid selgitasid oma kaasaegsetele mittekristlastele Kreeka filosoofia abil ristiusu õpetust Jumalast.